DILI-17/2/2017 (FDCH) Seretario Estado Fortalesimento Institusional (SEFI) realiza Workshop Nasional “Reforma Administrasaun Publika no Fortalesimentu Institusional  ba diretór Jerál sira, Ponto Fokal no Koordenadores Fortalesimentu Institusional, Inklui Ajensia estadu ninia lider sira.

Workshop Nasionál ne’ebé hala’o iha salaun enkontru Garden Beach  Hotel  ne’e diskute maka’as oinsá mak atu halo reforma ba administrasaun públiku nune’e bele hala’o servisu ho efikás no efisiénsia hodi hatudu rezultadu tanba tuir rezultadu Diagnóstiku  nasionál problema ne’ebé administrasaun públiku hasoru mak kualidade ba rekursu umanu ne’ebé ohin loron sei menus tebes.

Iha abertura Ministru Estadu Koordenadór Asuntu Administrasaun ba Estadu no Justisa, Deonisio Babo hateten kualidade rekursus umanus sai hanesan fatór  ne’ebé determinante tanba ne’e funsaun públiku ka servidor  do estadu  tenke hala’o ninia funsaun ho kualidade hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasaun.

“Kualidade rekursus umanus hanesan fatór ne’ebé determinante ba mudansa ne’ebé ita hotu hakarak atinje, tanba ne’e presiza duni mudansa ba étika professional servidor públiku sira hotu ba prosesu dezenvolvimentu hodi hamosu atitude foun ou mentalidade foun ne’ebé sei iha rezultadu ba dezempeñu funsionálismu  públiku tomak iha ámbitu lideransa  jestaun  funsaun públiku tomak,” Ministru Deonisio Babo hateten

Ministériu ne’e hateten ohin loron funsionáriu públiku iha Timor-Leste hamutuk 30 mill resin   no husi númeru ne’e porvolta 8 ka 9 mill mak ninia nivel edukasaun iha nivel lisensiadu ba leten, maibé  22 ka 23 mill funsionáriu   mai husi esperiénsia ou edukasaun sekundáriu entaun iha duni problema iha rekursu umanu.

Ministru ne’e hatete tuir rezultadu Diagnóstiku  Nasionál ne’ebé halo husi SEFI hatudu katak nivel performance intitusionál   kada liña ministerial sei iha de’it liña klaran no balun la to’o iha klaran.

“Iha eskala neen ne’ebé halo hatudu katak seidauk atinje kuatru, ne’e hatudu katak produtividade institusional sei baixu no prestasaun servisu sei badak tebe-tebes,” Ministru estadu ne’e hatete hodi refere ba rezultadu Diagnóstiku  Nasionál ne’ebé SEFI hala’o hahú iha tinan 2015.

Tuir nia atu atinje metas Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál iha 2030 pillar importante mak administrasaun  públiku maibé se administrasaun públiku  la forsa difisil tebe-tebes atu atinje rendimentu médiu altu ne’ebé nasaun ne’e mehi.

Deonisio Babo husu ba ministériu hotu-hotu tenke iha misaun ida, vizaun ida, planu ida no asaun ida, labele iha ministériu ida ho nia misaun ketak no planu ketak.

Entretantu  atu konsentra ba dezenvolve rekursu umanu Timor-Leste nian iha tinan 2011 governu hamosu ona Fundo de Desenvolvimento do Capital Humano (FDCH) ne’ebé estabelese ho Lei  Parlamentu ne’ebé halo aprovasaun ba Orsamentu Geral do Estado (OGE) ho no 1/2011 iha 14 de Fevereiro de 2011, husi Artigo 7o to’o Artigo 9o no mós termos  previstos iha Artigo 32o husi Lei do Parlamento no 13/2009, 21 de Outubro de 2011,  alteradu no republikadu ho Dekretu-Lei no 11/2015, 03 de Juño,  ne’ebé ko’alia kona-ba instrumentu atu konsentra hotu kompeténsia  hodi determina, finansia no implementa polítika tomak Governu nian ligado ba dezenvolvimentu kualifikasaun, formasaun no kapasitasaun ba rekursu umanu iha Timor-Leste.

FDCH harii atu sai  nu’udar entidade dezenvolvimentu rekursus umanus  ida ne’ebé forte hodi kontribui no reforsa dezenvolvimentu Timor-Leste haktuir objetivu  PEDN 2011-2030.

Tanba ne’e  FDCH kontinua firme atu kontribui ba dezenvolvimentu rekursus umanus individu no organizasaun hodi apoiu estadu RDTL ho dezempeña servisu ne’ebé ho kualidade haktuir prioridades nasaun nian.

Ohin loron FCH iha programa prioridade haat mak hanesan Formasaun Tékniku, Formasaun Professional,  Bolsa Estudu no Tipu Formasaun Seluk. (Média FDCH)

Related Post :


Total Viewer : 2401 Views || Category: Notisia